Algus
Loodusfestivali korraldamise protsess algas meil juba üsna varakult. Tegime ideekorjet juba 2. õppeaasta alguses - mõtteid oli muidugi seinast seina ja eemalt vaadates tundus see üsna kaootiline protsess. Mul ikka mitu korda käis peast läbi see, et kuidas küll jõutakse ühisele arvamusele. Hästi tihti visati õhku ideid, aga päris otsusteni ei jõutud.
Suurem hoog sai sisse alles talvisel ajal - see võis olla tegelikult november - just siis me proovisime jaotada ära rollid, kes mida tegema hakkab. Kerge hääletuse tulemusena sai kogu selle projekti juhiks Tatjana - ning tagasivaates oli see parim valik, kuna tal on vastavat kogemust ja närvi kõike seda hallata. Leo vastutas selle eest, et kõik avaliku ürituse load oleksid meil olemas. Lily vastutas finantside eest. Mida rohkem hakkas ajapikku päevakava paika loksuma, siis said ka teised omale tegevused kirja. Lõpuks oli kõikidel natuke tegemist oma ülesandega.
Asukohaks sai meil valitud Veskiviigi sadam ning kõik kokkulepped saavutas Sirli. Meie eesmärk - minu silmis - ei olnud sel aastal miinusesse minna või teha selliseid kulutusi, et peaksime oma taskust selle ürituse kinni maksma. Me saime hea kokkuleppe sadamaga ja olime sellega rahul. Sadam just seetõttu, et õppeaasta alguses Kertu Kaljuveer viis meid mereturismi raames sadamasse ning meile väga meeldis seal. Seal oli suur plats ja ruumid, mida sai rentida - seega tundus igati sobivat. Lisaks aitas see natuke valida selle aasta festivali teemat. Ka meri ja rannik ja vee-elustik- ja taimestik on looduse osa ning juurde veel hulk rannarootslaste ajalugu ja traditsioone. Festivali nime valikul tegime ka hääletuse, laual oli kõiksugu variante.
Hakkame aga organiseerima
Suurem möll hakkas pihta millalgi jaanuarikuus - olgu mainitud, et minule jäi ülesandeks sotsiaalmeedia haldamine, reklaam ja turundus. Tegimegi juba aasta alguses esmase evendi/sündmuse Facebooki. Sain kokkuleppe disainerist sõbranna Lisanniga, kes oli valmis looma visuaalse lahenduse tervele festivalile.
Perioodil jaanuar kuni märts me skeemitasime programmi ning igaüks sai endale ülesandeks uurida kedagi/teha kokkuleppeid. See on üks asi, mis minumeelest lappas natuke. Kui meil oli kokkulepitud omavahel, et 1. aprilliks peab kõigil olema enda nö osa uuritud, siis see päris nii tegelikkuses polnud. Ja see on see koht minu arvates, et kui on ikkagi nii suur hulk inimesi, siis see ajastus ja kokkulepped ei pruugi toimida ja mõnes mõttes peaks suurem osa läbirääkimisi tegema paar inimest, kes on valmis nüüd ja kohe kirjutama, mitte et see on vastu tahtmist või pealesunnitud. Ma usun siiralt sellesse, et igaüks peaks tegema seda, mis on temale kõige loomulikum.
Kõige intensiivsem organiseerimine ja lihvimine käis meil aprillikuus - siis tegime iga nädal veebikohtumisi.
Minu roll turundajana
Kuna mina hoolitsesin selle eest, et info saaks õigel ajal liikvele, siis olingi üsna mures siis, kui programm ei olnud nn lukus. Samuti oli plaan panna linnaruumi plakatid juba aprilli alguspäevadel, aga see venis + QR-koodiga loodusfestivali lehele minnes poleks seal täit programmi veel olnud. Märts ja aprill olid ses osas rasked kuud. Ja just sellepärast, et inimesed venitavad. Ja endal sai harjumuseks iga päev miskit jagada.. öösel voodis scrollides vahepeal nii muuseas jagasin erinevatesse gruppidesse infot.. ausalt - peale festivali oli korraks imelik mitte midagi teha.
Samuti mõtlesin ma välja eelüritused Stassi ja Markoga. Kuna festivali päeval ei tahtnud inimesi väga kaugele festivalist viia, siis tuli mul idee luua eelüritused Läänema põhja- ja lõunaosas. Stassi ja Markoga sain kiirelt kokkuleppele ja eelüritused olid väga populaarsed - Marko retkele tuli ca 30 inimest ja Stassi retkele pea 25. Kõik olid väga rahul. Eelüritusi oli veelgi - Sirli ja Merle + Marit käisid lasteaedades putukahotelle ehitamas - tundub, et see oli ka väga õnnestunud valik.
Peamise turunduskanalina kasutasin ma Facebooki. Instagrami sain ma ligi ainult arvutist, aga mitmed funktsioonid ei toiminud, nt ei saanud arvuti Instagramist teha ma storysid, mis on üsna veider. Seega ma väga palju ei torkinud seda platvormi ning panustasin Facebooki peale. Reklaami ostsin ma ühe korra 7 euro eest. Pärast tekkis miski probleem ja ei saanudki osta. Koostasin erinevatele tegevustele sündmuseid - mulle tundus, et evendi loomine erinevatele suurtematele tegevustele töötas nähtavuse osas paremini. Iga sündmust ja postitust duubeldasin ma festivali lehele, evendi lehele ja Haapsalu gruppi. Ma usun, et see töötas hästi, sest festivali evendile pandi "interested" ligi 100 inimese võrra rohkem. Veebilehele lisas programmi Tatjana.
Proovisime ka Lääne Eluga ühenduda, aga tundub, et nad ei olnud huvitatud. Nad võtsid hoopiski Marko Valkeriga ühendust vahetult enne Kiide-Puise retke ja tegid sellest väikese loo. Asi seegi!
Postitamisel tundus, et nädalavahetusel oli menu suurem ning kõige suurema tähelepanu said Marje Loide ja Kaire Reiljani retked - ja see oli nii ka tegelikkuses. Kaire retkele tuli kokku ca 45 inimest - ise lugesin kokku!
See aeg on käes
Pärast kõiki neid telefonikõnesid Tatjanaga ja kogu seda hullu organiseerimist - oli festivali toimumispäev käes. Tegelikult me veel toimumispäeva hommikul käisime Haapsalu Kutsehariduskeskuses Taavi Kuusikuga loodusmenüüd tegemas. Kuna ma ise olen kokanduse taustaga ning tunnen Taavit, siis palusin tal meiega koos miskit valmistada, mida saaksime festivalil pakkuda. Selle jaoks ma eelnevalt tegin karulaugupestot, korjasin kadakaoksi (kaunistuseks) ja üks päev ümaraid põdradamblikke, Sirli tõi nõgest, Anneli tõi värskeid õisi. Lisaks tuli kööki appi Kerli. Saime mõnusalt paar tundi köögis toimetada ja valmis väga kaunis degustatsioonitaldrik, millel olid erinevad küpsetised - tatra näkileib, karask ja focaccia erineva rohelisandiga ning hernehummus, karulaugupesto ja nõgese munavõi. Magusaks ampsuks tegime šokolaadiglasuuris põdrasamblikku. See kõik tundub väga igav, aga see nägi välja imeline ning festivali avades müüsime kogu toidu maha kahe tunniga. Väga palju saime kiita ja tegelikult kuulub kogu au ja kiitus Taavile, kes meid väga oskuslikult juhendas ning ideed välja käis.
Festivali päevad kulgesid tegelikult rahulikult. Oleks võinud ikka rohkem rahvast tulla. Ma vist isegi teeks selle festivali teinekord maikuu lõpus hoopis, siis on loodus palju ilusam ja ilmad ka soojemad. Seljuhul oleks loodusmenüü ka palju rikkalikum.. Laadaplatse oli kokku 4-5 - mõnes mõttes natuke kurb vaatepilt. Seda oleks võinud juba ammu ajada ja see oleks võinud olla suur loodustoodete laat. Muidu siseruumi loengud olid menukad ja saal oli rahvast täis - ei saa kurta. Retkedele osalejaid oli ka piisavalt. Lihtsalt võibolla see plats ja ala seal oli nii suur, et inimesed hajusid kuskile laiali ja seega ei tundunud, et rahvast käis.
Ise ma tunnen, et tegin piisavalt - sest tõesti info levis igalepoole koguaeg ja ma elasingi sotsiaalmeedias. Plakat kripeldab, et see nii hilja peale jäi - sest Haapsalu inimene tahab juba varakult näha seda, sest kõik ei ela sotsiaalmeedias. Ning mingid tehnilised reklaamiprobleemid facebookis ka.
Kui teeks uuesti (ja veidral kombel mulle meeldiks seda uuesti teha ka), siis just need minu väljatoodud nüansid ma muudaks ära - see on täpselt see koht, et kogemus õpetab. Igaljuhul olen kogu selle kogemuse eest väga tänulik, see õpetas mulle palju ning näitas, et mulle väga meeldiks turismi edendada ja turundada, eriti kui see puudutab loodust ja Haapsalut ning Läänemaad tervikuna. Mul on väga palju ideid, mida Läänemaal teha saaks ja väga tore oleks seda nähtavusse tuua.